Rapla sümboliks on vaieldamatult 1901. aastal valminud Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Rohkem infot kiriku kohta leiad siit.

Rapla kivisild on püstitatud vana puusilla kohale 19. sajandi lõpul.

Jõepromenaad valmis 2006. aastal. Asub Rapla linnas. Jõepromenaad on jalutajate meelispaik.

Pastoraat on teadaolevalt Rapla vanim hoone – ehitatud 18. sajandi viimasel veerandil. Hoones asuvad EELK Rapla Maarja-Magdaleena kogudus ja Rapla Kunstiselts. Hoonesse on plaanis rajada kihelkonna muuseum.

Priiuse tamm istutati pastoraadi ette 1816. aasta pärisorjuse kaotamise auks. Täpne istutamise aeg on teadmata, tähistatud mälestuskiviga.

17. sajandist pärit ratasristid kirikuaias meenutavad kunagist surnuaeda.

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud 142 Rapla kihelkonna mehe mälestuseks püstitatud omanäoline Saaremaa dolomiidist Vabadussammas pühitseti 30. septembril 1923 (autoriks skulptor Jaan Koort). 1940 see lõhuti ja taasavati 23. juunil 1989, skulptoriks Tõnu Maarand. Asub kirikuaias.

Mälestuskivi 1905. aasta mässu ja Teise maailmasõja ohvritele on püstitatud kiriku parki 1969. aastal, kui mälestusmärgi endisele asukohale hakati haldushoonet ehitama. Kavandi autor harrastuskunstnik Ermi Littover.

Memoriaal 1941. aasta Rapla lahingu ohvritele. Asub Rapla kalmistul. Kavandi autor arhitekt Liina Jaanus.

Raplas Tallinna mnt 9 majas on elanud oma noorusaastatel helilooja Raimond Valgre (1913–1949).

Alu Mõisahärra. Püstitatud Raplasse Tallinna mnt 18 ette haljasalale 2006. aastal. Autorid skulptor Raimo Kuusik ja sepp Toomas Tõnisson.

Rütmani Galerii tegutseb Rapla Kultuurikeskuses Tallinna mnt 17. Jaan Rütman oli Rapla Haridusseltsi (1919–1940) juhatuse esimees ja Rapla Rahvamaja ehituse initsiaator.

Lõhislehine kask. Omapärane ja harva esinev kase vorm, kasvab Raplas Viljandi mnt 6 hoovis.

Rapla linnas Viljandi mnt äärde jääb suur rändrahn – Kalevipoja luisukivi ehk Kõpsoni kivi. Kivist räägib hulk legende, mis enamasti seotud Kalevipojaga.

Vesiroosi Tervisepark Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi juures. Veesilmadeks on endise tellisetehase savivõtu kohad.

Kuusiku Põllumajanduspark on Eestis ainulaadne. Siia on rajatud erinevad püsieksponaadid: põllupiire ja maaomandikuuluvust piiritlevad maastikuelemendid (kivi- ja lattaiad), mitmeliigiline põõsasriba, näidised Eesti muldadest, ehitatud tõrva- ja lubjapõletusahi, vanasti kasutusel olnud põllumajandustehnikat. www.pmk.agri.ee

Hollandi tüüpi kuuekorruseline paekivist Puraviku tuulik Valtu külas on ehitatud 1815. a. Täna tegutseb tuulikus sepikoda. www.veskisepad.ee

Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks ja sama aasta juunis Eesti esimeseks brigaadikindraliks. Viimaseks teenistuspaigaks oli Tirule Ameerika Ühendriigid, kus ta töötas Eesti sõjalise esindajana.

Uuskülas vana vallamaja lähedal on eesti esimese kõrgharidusega helilooja Johannes Kappeli (1855–1907) sünnikoht.

Näitleja Enn Kraami (20.07.1943 - 18.06.2001) mälestuskivi Uusküla külas.

Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Vabariigi peaminister Otto Tief (1889–1976), paik on tähistatud Eestis ainulaadse korstenmonumendiga. Mälestusplaadi kavandi autor kunstnik Ott Herodes.

Uuskülas Käära talus on kunstnik Kaarel Liimandi (1906–1941) sünnikoht.

Alu-Metskülas Tuisu talus on sündinud misjonär Hans Tiismann (1829–1886).

Skulptor Anton Starkopfi (1889–1966) sünnikoht Röa külas Kärneri talus.

Ohulepa mõisa aidamehe maja oli lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) üks noorpõlve elupaiku.

Tekst ja fotod Armar Paidla.