Seoses Rail Baltica põhitrassi neljanda etapi ehitustöödega algavad mai teisest poolest Raplamaal suuremahulised täitematerjali ja pinnaseveod, mis kestavad vähemalt käesoleva aasta lõpuni.

Taristuehitusettevõte Verston Eesti alustas koostöös Järelpinge Inseneribürooga Rail Baltica seni mahukaimat ehitusprojekti, mis hõlmab 17,2-kilomeetrise Alu-Kärpla raudteelõigu rajamist Raplamaal. Trassi põhiosa läbib Rapla valla territooriumi, kuid kolmandik sellest jääb ka Kehtna valda.

Seda ehitusprojekti iseloomustab suur mullatööde maht, mille tarvis hakkab Verston Eesti alates mai teisest poolest vedama suurte veokitega pinnast 30-40 kilomeetri raadiuses asuvatest karjääridest. Koostöös Rapla vallavalitsusega on valitud veoteed, mis häiriksid võimalikult vähe kohalikke elanikke. Selleks, et veokid ei peaks sõitma läbi linna, kasutatakse vedudeks Rapla ringteed. Praeguste plaanide kohaselt pole ette näha teede sulgemist ega ümbersõitude rajamist.

"Kuigi ehitustegevus toimub valdavalt põldudel ja metsades, on materjalide transpordiks vajalik kasutada ka kohalikke teid ja selleks polnud palju valikuid," tõdes Verston Eesti projektijuht Marek Aun. Vältimaks Raikkülast läbisõitu, valiti veotrassiks sinna piirkonda jäävad Raela-Kaigepere ja Pitseri kruusateed, mille kogupikkus on umbes 5 kilomeetrit.

Liiklusohutuse tagamiseks kruusateedel on kavandatud ringliikluse süsteem. See tähendab, et veokid sisenevad ühest Rapla-Järvakandi-Kergu riigitee nr 27 ristmikult ja väljuvad teisest. Neist üks ristmik jääb Raikkülast 1,6 ja teine 2,4 kilomeetri kaugusele. Selleks, et kohalikud elanikud pääseksid veokitest turvaliselt mööda, rajatakse kitsamatele kruusateelõikudele laiendused ja möödasõidutaskud. Piirkonnas asub ligikaudu paarkümmend majapidamist, kelle elanikud neid teid pidevalt kasutavad ja kelle juurdepääs oma kinnistutele tagatakse igapäevaselt.

"Liigse teetolmu vältimiseks rakendab Verston Eesti neil kruusateedel vajadusel täiendavaid meetmeid lisaks valla korraldatavale tavapärasele tolmutõrjele," kinnitas Aun.  Ettevõte on võtnud ka kohustuse säilitada teede seisukord vähemalt praegusel tasemel ning teeb vajadusel vastavad parandustööd. Samuti taastatakse kõik Rapla valla teed peale tööde lõppemist vastavalt kokkuleppele vallavalitsusega.

Tänavu keskenduvad ehitustööd umbes 6-kilomeetrisele trassilõigule, kus peamiselt tehakse kaeve- ja täitetöid. Lisaks hakatakse pärast jaanipäeva paigaldama Alu-Kärpla lõigul betoonvaiasid nõrga loodusliku aluspinna tugevdamiseks. Umbes 2,5-kilomeetri ulatuses rajatakse muldkeha betoonvaiadele. Nende töödega loodetakse valmis saada järgmise aasta esimeses kvartalis.

Betooni kasutatakse järgnevatel aastatel ohtralt ka mujal. Näiteks paigaldatakse raudteekehandisse 78 betoontruupi, mille kogupikkus ulatub ligi kahe kilomeetrini. Samuti ehitatakse ligikaudu 2,7 kilomeetrit müratõkkeseinu.

Koos raudtee alusehitusega rajatakse viis suuremat ristumisrajatist: Vigala jõe raudteesild, Kuusiku ökodukt, Rõue jõe raudteesild, Raela ökodukt ning Aasu viadukt. Projekti olulise osana ehitatakse Sulupere külla Rail Baltica Rapla raudteejaama alused koos platvormide ja juurdepääsuteedega.

Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo peavad kogu projekti valmis saama 2028. aasta septembriks, kuid eesmärk on töödega varem valmis jõuda.

Ehitustööde lepinguline maksumus on 87,8 miljonit eurot, milleks esitasid ühispakkumise Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo. Tööde tellija on Rail Baltic Estonia.

Verston Eesti ja Järelpinge Inseneribüroo jaoks on see juba seitsmes Rail Baltica projekt, millest suurem osa valmibki Raplamaal. Lisaks Rail Baltica põhitrassi neljandale etapile ehitatakse ka Rapla maakonna põhitrassi I ja II etappi.

"Kuigi Rail Baltica ehitustegevus Raplamaal võib tekitada ajutiselt mõningaid ebamugavusi kohalikele elanikele, on sellel ka märkimisväärne positiivne mõju piirkonna majandusele," ütles Aun. Tema sõnul töötavad tipphooajal Rail Baltica mitmel Raplamaa objektil kokku ligi 500 ehitajat ja vedajat, kes soovivad osta kohalikelt ettevõtetelt erinevaid teenuseid. "Kindlasti kasvab märkimisväärselt toitlustus- ja majutusettevõtete, tanklate, juuksurite ja muude teenusepakkujate käive," rõhutas Aun.